Relvaseadus Eestis on jõuliselt ajakohastamisel ning 2026. aastal ootavad relvaomanikke olulised õiguslikud uuendused nii igapäevase relvakäitluse, relvalubade süsteemi kui ka lasketiirude ja relvade hoiustamise reeglite osas. Muudatused on suuresti ellu kutsutud tänase julgeolekuolukorra, EL-i regulatsioonide nõuete ning vajadusega vähendada halduskoormust ja selgitada protsesse kuidas relvi tsiviilkäibes käideldakse.
Miks seda tehakse?
Senine Relvaseadus on vastu võetud 2001. aastal ning seda on aastate jooksul täiendatud enam kui 60 korral. Regulatsioon on killustunud ja kohati lohiseb kaasaegsetele standardite järele. Seetõttu on Siseministeerium alustatud nii terviklikku relvaseaduse uuendusprojekti kui ka eraldi kiirkorras muudetava seaduseelnõu menetlemist, et korrastada tänaseid suurimaid kitsaskohti juba enne uue seaduse vastuvõtmist.
Peamised kavandatavad muudatused 2026. aastaks
- Uus ja selgem regulatsioon
- Sõjarelvade käitlemine viiakse Relvaseadusest välja ning reguleeritakse eraldi seadusega.
- Täpsustatakse, millistele esemetele ja relvadele Relvaseadus rakendub (sh airsoft- ja paintball-relvad).
- Täpsustatakse relva kui eseme ja selle kasutamise mõisted nii, et need oleksid üheselt arusaadavad.
- Relvalubade süsteemi ümberkorraldamine
- Relvaloa ja relvaomanikuks saamise protsesse muudetakse, et menetlused oleksid läbipaistvamad ja arusaadavamad.
- Kaovad soetamis- ja võõrandamisload, mis viimastel aastatel on tekitanud palju bürokraatiat ilma selge lisaväärtuse loomiseta.
- Eristatakse relva omamise õigust ja relvaloa kehtivust selliselt, et relva omamise õigus võib jätkuda isegi siis, kui kasutamise luba lõpeb.
- Relvaeksami ja laskekatse regulatsioon
- Tehakse ettepanek, et laskekatse praktiline osa võiks toimuda ka eraõiguslikes lasketiirudes või erafirmade juures, kellel on selleks vastav luba. See peaks leevendama Politsei- ja piirivalveameti senist koormust, mida oleks vaja kasutada muude PPA-le pandud ülesannete täitmiseks.
- Jahipidamise eesmärgil relvaloa taotlejad, kes on hiljuti sooritanud jahieksami või suuruluki laskekatse, vabastataks laskekatsete kordamisest.
- Luuakse alternatiivina laskepäeviku kasutamise võimalus laskekatsete dokumenteerimiseks.
- Relvade, laskemoona ja hoiustamise nõuete ajakohastamine
- Kollektsioonirelvade hoiustamise nõuded muutuvad: väiksema riskiga relvad võivad olla relvakapis; seni kehtinud relvahoidla kohustuslikkus suurema ohtlikkusega või tava-tsiviilkäibes keelatud relvade kollektsioneerimiseks, jääb endiseks.
- Füüsilise isiku tulirelva hoiustamiseks kehtestatakse relvakapi nõue esimesest tulirelvast alates, samas ühte turvalisuse tagamiseks registreeritud tulirelva ja kuni 50 padrunit võib hoida väljaspool relvakappi relvaomaniku kodus/hoiukohas viibimise ajal.
- Laskemoona hoiustamise nõuded leevendatakse (nt võib omada kuni 1000 padrunit turvalisuse tagamiseks ja kuni 10 000 laskespordi tarbeks).
- Kaotatakse kohustus hoida laskemoona relvakapi sisemuses eraldi lukustatavas osas.
- Noored ja laskesport
- Uus raamistik võimaldab 15–17-aastastel noortel omada relva paralleelloa alusel lapsevanema nõusolekul, sh tingimused relva ohutuks transpordiks ja hoiustamiseks treeningutele ja võistlustele.
- Jahinduse ja laskespordi korraldus
- Määratletakse selged reeglid, kuidas relvi võib kasutada külalisjahil, spordivõistlustel ja juhendatud tegevustes.
- Koostatakse majandustegevusteate alused lasketiirude pidamiseks ning gaasi-, pneumo- ja signaalrelvade müügiks.
- Registrid ja andmekaitse
- Relvaregistrit täiendatakse ning luuakse alamregister kriminaalpolitsei jaoks – eesmärgiks on anda paremad tööriistad kadunud või varastatud relvade jälgimiseks ning andmete turvaliseks käsitlemiseks.
Millal muudatused jõustuvad?
Praeguse info kohaselt võib relvaseaduse kiirkorras muutmise eelnõu jõustuda juba 2026. aasta keskpaigas, samas kui uue tervikseaduse vastuvõtmise täpsem ajakava on veel lahtine. On teada, et muutmise eelnõu on käimasoleval kooskõlastusringil saanud mitmetes punktides ka negatiivset tagasisidet (nt anda laskekatse läbiviimise õigus eraõiguslikele äriühingutele) nii et mis reaalselt muutub, saab siiski lugeda alles Riigi Teatajast peale seda kui Vabariigi President on need välja kuulutanud.